Viljakaubandus on tagasi! Viljaäri tootejuht Timo Sildvee ja Sadala Agro tegevjuht Martin Maante analüüsivad selle aasta esimesi tulemusi. Viimati, kui Timo ja Martin kokku said, oli pilt väga ilus. Reaalsus on aga osutunud natuke teistsuguseks - nii mõnegi kultuuriga on saagikused alt vedanud. Põllupilt ja saaginumbrid ei lähe omavahel kokku. Millised on tulemused Sadalas? Kas need on mõjutanud järgmise aasta otsuseid? Kuidas on seis viljaturul? Martin ja Timo arutavad kultuuri kaupa lahti tänase saagikuse ja plaanid tulevikuks.

Viljaäri tootejuht Timo Sildvee vestleb Põllupäeviku eriosas vana tuttava, Sadala Agro tegevjuhi Martin Maantega ei millestki muust kui viljakaubandusest. Põllupilt Sadalas ja Eestis – mida külvati rohkem, mida vähem, mis otsust mõjutas? Mis näeb parem, mis halvem välja? Kuidas on sisendi-väljundi suhe sel hooajal ajas muutunud? 2024. aasta hooaja hinna fikseerimine – mis strateegia on Sadalal ja kuidas Eestis tervikuna hinda on fikseeritud. Kommentaarid kultuuride hindadele ja olukorrale maailmas. Timo ja Martin proovivad teha ka 2024. aasta saagi esimesi ennustusi. Head kuulamist!

Eesti Taimekaitse Assotsiatsooni tegevjuht Evelin Hillep, Baltic Agro taimekaitse tootejuht Kiti Krebes ning Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas vestlevad taimekaitse teemadel. Milline on taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruse staatus Euroopa Komisjonis? Kas 50% vähendamise eesmärk on jätkuvalt jõus? Millised on hetkel olulisemad diskussiooni teemad seoses taimekaitsevahenditega Euroopas? Kas ja millised muutused ootavad ees seoses glüfosaadi kasutamisega? Kui oluline on illegaalsete taimekaitsevahendite turg Europas ja Baltikumis ning millised ohud sellega seoses meid varitsevad? Neile küsimustele püüame koos vastuseid leida. Loomulikult ka tähelepanekud põldudelt ning soovitused esimesteks taimekaitsealasteks tegevusteks.

Sügisel tehtud umbrohutõrje aitab kevadel palju lisaaega võita, kaob varakevadine vajadus talvitunud umbrohtude tõrjumiseks. Sellelgi aastal olid taaskord kevadised öökülmad umbrohutõrjel suureks probleemiks.Tärkamiseelsed pritsimised tuleks teha kohe pärast külvi mustale mullale. Tärkamisjärgsed pritsimised on soovitatav teha siis, kui teraviljal on moodustunud vähemalt kaks lehte. Varasema pritsimise korral on oht kultuurtaime kahjustada ja seda tuleks sügisel igal võimalusel vältida. Tärkamisjärgsed herbitsiidid on kõige efektiivsemad siis, kui umbrohud on 2-4 lehe faasis. Taliteraviljade sügisesest umbrohutõrjest räägib agronoom-nõustaja Annika Täkker.

Sügisel peaks rapsi puhul olema tagatud mitmete võtmeelementide – P, K, B, Mo, Mn – kättesaadavus. Seetõttu soovitame koos kasvuregulaatoritega paagisegusse lisada juurestiku ning taimede arengut soodustavaid täiendväetiseid. Talirapsi sügisese täiendväetamise teemalise Põlluteate luges sisse eriväetiste tootejuht Ene Kiudsoo.

Seekordses Põllupäevikus jagavad oma mõtteid ja kogemusi Margus Ameerikas, Kervin Adamson, Ene Kiudsoo ja Urmas Uustalu. Milline on olnud külmade ilmade mõju kevadistele töödele, taimede toitumisele ning haiguste ja kahjurite levikule põllul? Mida silmas pidada suviviljade taimekaitse ja väetamise töödel ning kuidas toetada taimede kasvu ebasoodsates tingimustes? Juttu tuli ka olulistest tähelepanekutest paagisegude valmistamisel. Head kuulamist!

Külas on põllumehed Margus Klais (Rämsi Agro OÜ) ja Aivar Treiberg (Naeris OÜ). Saates kuuleme tootjatelt endilt, kuidas on nende hinnangul kevad alanud Põhja- ja Lõuna-Eestis – kuidas on talvitumine võrreldes eelmise aastaga, mis tööd on hetkel käsil ja mis kohe-kohe algamas. Turud on jätkuvalt nii sisendite kui viljahinna osas väga volatiilsed. Kuidas on meie saatekülalised otsuseid langetanud ostudel/müükidel, et sügisene koristus lõppeks kasumlikult? Kuula värskest Põllupäevikust.